Veinil on rikkalik värvus ja aroomides on tunda marjamarmelaadi ja kirssi koos magusate vürtsikate nootidega. Heas tasakaalus happesusega. Maitses domineerivad puuviljased marjad ja magusa tamme nüansid, tanniinid on kenasti struktureeritud. Vein on pika ja püsiva järelmaitsega ning loodetakse, et see muljetavaldab veel aastaid. Kui võimalik hoia seda oma veinikeldris ja naudi aja saabudes!

Sobib kõikide grillitud roogadega. Eriliselt sobitub maitsvate Kreeka ja Vahemere köögi roogadega nagu kaheksajala- või jänesehautis.

Kuldmedal 2024 - zancisroFinson.com, 90 punkti 2023 - zancisRoFinson.com, 90 punkti
Auhinnad Aastakäik 2021 2023 - 50 Suurepärast Kreeka Veini; 
Kohalikud Punased, Vanad Viinapuud 2024 - Sommeliers Choice Awards

Piirkond: Aggelis Vineyard, Sitia, Ida-Kreeta, mis on istutatud 1930-ndatel omajuursete Liatiko viinapuudega. Tegemist on eriliselt silmapaistva istandusega.
Kõrgus: 580 m
Muld: savi
Istanduse ilmakaar: ​​Põhi
Viinapuud: peaga treenitud, kärbitud
Kastmine: ei niisutata
Saagis: 4,50 Tn/Ha
Sort: Liatiko: 100%

veini tehnilised andmed:

• Alkoholisisaldus: 13.5%

• Happesus: 4.8 g/l

• pH: 3.66

• Jääksuhkur: 1.98 g/l

Madala saagikuse tulemuseks on kõrge fenoolse intensiivsusega väikesed viinamarjad. Saagikoristus viidi läbi kahes osas10 päevae vahega.

Vein kääris looduslike pärmide ja malolaktiliste bakterite abil. Kolmandik viinamarjadest kääritati tervikuna väikestes tammevaatides. Veinil oli 15-päevane leotamisperiood, enne kui see viidi küpsema uutesse tammevaatidesse. Veini valmistamisel ei kasutatud temperatuuri kontrolli, selitamist ega külmtöötlust ning see villiti filtreerimata kujul, SO2 sisaldus alla 50 ppm. Veinil on 6-9 aastat küpsemispotentsiaali. 

Liatiko viinamarjasort  on eriline sort, mida on kasvatatud juba 3. ja 2. sajandil eKr.  Nimetus "Liatiko" pärineb juulikuu nimetusest kuna see on esimene sort, mille kobarad  juulikuus värvi muudavad. See on tõenäoliselt ka Kreeta viinamarjaistanduste vanim kohalik punane sort. Liatiko viinamarjasordist  veini mainitakse paljudes 13. sajandi ajaloolistes tekstides. Sort oli üks tähtsamaid  kuulsa Kreeta Malvasia veini valmistamisel. Samuti leidub 17. sajandi Veneetsia perioodi arhiiviallikates viiteid Liatiko viinamarjasordile. Liatikot nimetatakse sageli ekslikult väga vana Itaalia sordi 'Aleatico' klooniks. Hiljutised uuringud, mis põhinevad võrdleval viinamarjakasvatusel ja DNA analüüsil, on tõestanud, et tegemist on siiski kahe erineva sordiga. Sort kasvab  Kreeta viinamarjakasvatuspiirkondades kokku umbes 4000 hektaril. Liatiko viinapuu on vastupidav põuale ja kõrgetele temperatuuridele, ühtlase toodanguga. Täiuslikult Kreeta sooja kliimaga kohanenud.
Mahla suhkrusisaldus on kõrge, happesisaldus aga rahuldav.

Viinapuu lehed on keskmise suurusega, viisnurksed,  kergelt kiilukujulised. Väikeste ebaühtlaste sakkidega, vars keskmine. Leht suhteliselt paks, laineline. Kobar on silindrilise kujuga, keskmine kuni pikk, mõõduka tihedusega, vars mõõdukalt puitunud. Mari on väike kuni keskmine, õhukese koorega, punase värvusega. Viljaliha on pehme, väga magus, peente aroomidega. Mari eraldub väädist suhteliselt kergelt.

Liatiko  on väga eriline ja sageli halvasti mõistetava stiili peamine esindaja, mis on samal ajal ülimalt maitsev. See on punane viinamarjasort, millest saab valmistada väga elegantseid kuivi punaseid veine, kuid see saavutab oma haripunkti magusates versioonides. 

Liatiko värvuse intensiivsus on suhteliselt madal, sarnanedes granaatõunale.  Vein on intensiivne, rikkalike küpsete punaste puuviljade ja magusate vürtsidega. Maitse on täidlane, kõrge alkoholisisaldusega, madalate ja  pehmete tanniinidega. Tavaliselt laagerdatakse  veini suures tammevaadis. Liatiko  on aja jooksul kaunilt arenev, mille kuivad veinid vajavad täiuslikuks küpsemiseks vähemalt viis aastat ja säilivad kümme või rohkemgi. 

"Lyrarakis" on vendade Manolis ja Sotirise perekonnanimi, kes asutasid veinimõisa Kreetal, Kreekas 1966. aastal. Täna juhivad Lyrarakise veinivalmistamist juba teise põlvkonna veinimeistrid, keda toetab kogu perekond oskuslike professionaale.
Alates veinimaja algusest on Lyrarakise pere pühendunud haruldaste Kreetal leiduvate viinamarjasortide taaselustamisele. Nende kollektsioon sisaldab enam kui 11 kohaliku sorti, millest kolm on päästetud väljasuremisest.
Dafni ja Plyto on tänu Lyrarakise veinimajale nüüd tuntud endeemilised Kreeta sordid, kus istandused loodi  esmakordselt 1992. aastal "Psarades" perekonna viinamarjaistanduses. Viimane lõplikust kadumisest päästetud sort on Melissaki, mis leidis oma kodu "Gero Deti" viinamarjaistanduses 2010. aastal. Töö unustatud sortide ja kasvukohtade avastamisel  jätkub, et toota eristuva iseloomuga veine.
2020 aastal mindi üle maheviinamarjakasvatusele, et säilitada jätkusuutlikkus ja märkimisväärne osa veinimajaga koostööd tegevate põllumeestest suutsid seda samuti teha.
Kreeta veinimaja Lyrarakis rakendab regeneratiivset lähenemist, lõpetades maa kündmise ja kasutades ainult enda valmistatud väetist, mis pärineb köögijäätmetest, veinivalmistamise protsessist ja lähedalasuvatest õlitootmisest. Kohanedes kliimamuutustega, liiguvad viinamarjaistandused kõrgematele aladele ja viinapuude tugisüsteemid on asendatud lüüra süsteemiga.
Iga-aastaselt hinnatakse vee-, pinnase-, kahjurite- ja ökosüsteemi juhtimist, õhukvaliteeti ja kogukonna mõju nii veinimaja kui ka koostööd tegevate põllumeeste seas.

Sisaldab sulfitit.