See vein on väga tumepunase värvusega, mis on lähedane Tüürose punasele st. läheneb lillale.
Sellel on kompleksne aromaatne bukett, mis meenutab ploomi, tumedat kirsimoosi, vanilli, tumedat šokolaadi. 
Ülevoolav maitseprofiil, mis muutub aja jooksul veelgi väljendusrikkamaks. Täidlane maitse, mahlakad tanniinid ja pikk vürtsikas järelmaitse.

Rasvane liha rikkalike kastmetega, ulukiliha, punase veini kastmed, homaar, osso buco, tuunikala filee.

Keerulise iseloomuga laagerdunud kuiv punane vein sobib suurepäraselt  laagerdunud kollaste kõvade juustudega, millel on keerulisemad aroomid.

2019 Jaapan Sakura 2014. aasta hõbemedal
2018 Jaapan Sakura 2013. aasta hõbemedal
2012. aasta Kreeka Thessaloniki IWSC 2009 hõbemedal
2011. aasta Kreeka Thessaloniki IWSC 2008 kuldmedal
2011. aasta Kreeka Thessaloniki IWSC 2006 hõbemedal
2010. aasta Belgia Concours Mondial de Bruxelles 2008 hõbemedal
2010. aasta Kreeka Thessaloniki IWSC 2008 hõbemedal
2010. aasta Prantsusmaa Challenge International du Vin 2008 hõbemedal
2009 Kreeka Thessaloniki IWSC 2007 hõbemedal
2008 Ühendkuningriik London, IWSC 2006 pronksmedal
2008 Belgia Concours Mondial de Bruxelles 2006 hõbemedal
2007 Prantsusmaa Challenge International du Vin 2005 pronksmedal
2007 Ühendkuningriik London, IWSC 2005 pronksmedal
2006 Kreeka Thessaloniki IWSC 2004. aasta kuldmedal

200 aakri suurused viinamarjaistandused asuvad Kreeta viinamarjakasvatusvööndi südames, Heraklioni Dafneses ja 350–450 meetri kõrgusel. Dafni piirkonna mulda iseloomustab keskmise tekstuuriga kuni savine liivsavi. See on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri ja mahu, värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele.

Dafni piirkonna viinamarjaistandused asuvad Psiloritisest kirdes ja
moodustavad ligikaudu 3 üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m.
Nende küngaste nõlvadel istutatakse Dafnesi piirkonna viinapuud, mis on peamiselt suunatud ida või lääne poole.
Mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena prefektuuri keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad jäävad terveks.
See ainulaadne mikrokliima, mida me eespool kirjeldame, on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

Klassikaline punase veini valmistusviis roostevabast terasest  mahutites. Käärimine toimub temperatuuril 24 - 28 °C. Vein laagerdub Prantsuse tammevaatides kaksteist kuud. Kasutusel on uued, teise ja kolmanda kasutusega tünnid. Veinil on kõik võimalused kümme aastat laagerduda.

See vein on vegan. Olemas vegansertifikaat ja veinidel on Kreeka sertifitseerimisasutuse  LETRINA märk.

Mis on vegan veinid? Veganveinide valmistamisel ei kasutata loomset päritolu selitamiseks mõeldud aineid nagu kaseiin, albumiin, želatiin või isinglass.

Veinide viimistlemiseks kasutatakse ainult bentoniitsavi (bentoniit), mis on looduslik mineraal.

Oma viinamarjaistandustes kasvatame  Vilana, Vidiano, Moschato Spinas, Assyrtiko , Malvasia, Mantilari, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Liatiko, Kotsifali, Cabernet Sauvignon, Sangiovese ja Syrah.

Syrah  - Punase viinamarjasort, mis pärineb Prantsusmaalt Rhône'ist, kus saadakse sügavavärvilisi tanniinveine, millel on mustade puuviljade, vürtside, piprane, nahkne aroom. Tavaliselt täidlane ja suure vananemispotentsiaaliga.
Maailma üks populaarsemaid sorte Syrah on maailma enim istutatud sortide esikümnes. Syrah levis Kreeka viinamarjaistandustes suhteliselt lühikese ajaga, valmistades kvaliteetseid veine. Paljud tootjad peavad Syrah't sordiks, mis kasvab meelsasti Kreeta soojas kliimas. Kreeka Syrah vein läheneb väga palju Uue Maailma Syrah-stiilile, millel on kõrge alkoholisisaldus, pikaajaline ekstraktsioon, tihe struktuur, võimsad tanniinid, keskmine happesus ja mahedad mustade puuviljade, kannikese ja vürtside aroomid. Syrah marja kasutatakse sageli Kreetal koos Kotsifaliga.

1960.aastal hakkas vanaisa Dimitris Doulofakis professionaalselt tootma veini pressides traditsioonilisel viisil. 1977.aastal ilmus Kreetale Phylloxira (viinapuutäi, mis on parasiitne putukaliik), mis hävitas istandused. 1980. aasta alustati uuesti tootmist Dafnesis. Kreeta maa ja piirkonna vahemereline kliima moodustavad ainulaadse terroiri, mis soodustab kohalike ja välismaiste viinamarjasortide kasvatamist. Doulofaki viinamarjaistandused on istutatud Dafnesi küla mäenõlvadel 350-450 meetri kõrgusel.

1993. aastal võttis veinitehase üle kolmanda põlvkonna esindaja Nikos Doulofakis, kes oli lõpetanud veiniteaduse õpingud Itaalias Piemontes asuvas Alba veinikoolis (Istituto Tecnico Agrario di Stato "Umberto I" – Viticoltura ed Enologia, Alba).

1994. aastal jätkas Nikos isa algatatud eraviinamarjaistanduse ümberkorraldamist:  ta arendas välja ühesordilised viinamarjaistandused Kreeta sortidest, nagu Liatiko, ning istutas ka rahvusvahelisi sorte: Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Ta tutvustas kaasaegseid viljelusviise, muutis lõikamismeetodit ja jälgis eriti tähelepanelikult saagikoristuse aega.

1996. aastal algas veinitehase moderniseerimine uute tipptasemel seadmetega. Suurenes tootmisvõimsus.

1997. aastal toimus esimene villimine kahe veiniga, kuiv punane Liatikolt, P.O.P Dafnes ja Sauvignon Blanci valge 750 ml pudelites.

2000. aastal hakkas Nikos huvi tundma Vidiano sordi vastu. Ta istutas selle sordi viinamarjaistanduse ja alustas kogemuste kogumist, kuidas seda sorti paremini viljeleda. See sort oli veinitehase jaoks verstapost, aga ka väljakutse ning inspiratsiooni ja loovuse allikas.

2001.a.algas eraomandis olevate viinamarjaistanduste tunnustamine sertifitseeritud mahekasvatus organisatsiooni "DIO" poolt ning 5 aasta pärast seda ehk 2006. aastal sertifitseeritakse veinitehase viis etiketti mahepõllumajandustootena.

2006 aastal laiendati veinitehase laopindu. Loodi uus headele hoiutingimustele vastav kelder veinide laagerdamiseks.

2010. aastal saavutati esmakordselt dünaamiline kohalolek kogu Kreeka turul, kui alustati koostööd suure joogiturustusettevõttega. 2012. aastal hoogustus  eksport Euroopast väljaspool asuvatesse riikidesse nagu USA, Austraalia, Jaapan jne.

Veinitehas areneb igal aastal koos uuenduslike ideede elluviimise ja tipptasemel seadmete soetamisega. Viinamarjaistanduste uusistutused ja ümberkorraldamised jätkuvad tänaseni, sest kõik saab alguse viinamarjaistandusest, kus tehakse kõige olulisemad tööd ja kus määratakse veini kvaliteet. Peretraditsioon jätkub neljanda põlvkonnaga.

Tööd on tunnustatud erinevate rahvusvaheliste suurte auhindadega rahvusvahelistel konkurssidel nagu Decanter, SAKURA, Thessaloniki rahvusvaheline veinikonkurss jm.

Kas veinid on veganid. Nüüd on olemas vegansertifikaat ja veinidel on Kreeka sertifitseerimisasutuse  LETRINA märk.

Mis on vegan veinid? Veganveinide valmistamisel ei kasuta me loomset päritolu selitamiseks mõeldud aineid nagu kaseiin, albumiin, želatiin või isinglass.

Veinide viimistlemiseks kasutatakse ainult bentoniitsavi (bentoniit), mis on looduslik mineraal.

Järgitakse sama tootmisprotsessi kõikide veinide puhul, seega on kõik meie veinid veganid ja soovitatavad taimetoitlastele.

Sisaldab sulfitit