Kreeta viinamarjaistanduste südames asetseb  Dafnese apellatsioon kus viinamarjaistandused asuvad Psiloritisest kirdes. Nende küngaste nõlvadel istutatakse Dafnese piirkonna viinapuud, mis on peamiselt suunatud ida või lääne poole.
Mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel. Laiema ala reljeefi moodustavad ligikaudu 3 üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m kus peamiselt asetsevad viinamarjaistandused. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Dafnese apellatsiooni mullastikku iseloomustab keskmise tekstuuriga savine -  liivsavi. See on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri,  värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele.

See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid. 

Vinifitseerimine 250-300 liitrises saviamforas (pithari) ilma pärmi lisamata, minimaalse sulfitiga. Pärast 3 kuud ekstraheerimist toimus eraldumine ja vein jäi koos settega 2 kuuks saviamforasse. Sellele järgnes valmimine, veel 4 kuud laagerdumist amforas.
See vein on vegan. Olemas vegansertifikaat ja veinidel on Kreeka sertifitseerimisasutuse  LETRINA märk.
Mis on vegan veinid? Veganveinide valmistamisel ei kasutata loomset päritolu selitamiseks mõeldud aineid nagu kaseiin, albumiin, želatiin või isinglass.
Veinide viimistlemiseks kasutatakse ainult bentoniitsavi (bentoniit), mis on looduslik mineraal. 

2019. aasta analüüsi:

Alkohol : 15,1 mahuprotsenti
Jääksuhkur: 1,9 gr/lt
Üldhappesus: 6,3 gr/lt
Üldväävel: 35 mg/l
pH: 3,51

Liatiko  

viinamarjasort on eriline sort, mida on kasvatatud juba 3. ja 2. sajandil eKr. Nimetus "Liatiko" pärineb juulikuu nimetusest kuna see on esimene sort, mille kobarad  juulikuus värvi muudavad. See on tõenäoliselt ka Kreeta viinamarjaistanduste vanim kohalik punane sort. Liatiko viinamarjasordist  veini mainitakse paljudes 13. sajandi ajaloolistes tekstides. Sort oli üks tähtsamaid  kuulsa Kreeta Malvasia veini valmistamisel. Samuti leidub 17. sajandi Veneetsia perioodi arhiiviallikates viiteid Liatiko viinamarjasordile. Liatikot nimetatakse sageli ekslikult väga vana Itaalia sordi 'Aleatico' klooniks. Hiljutised uuringud, mis põhinevad võrdleval viinamarjakasvatusel ja DNA analüüsil, on tõestanud, et tegemist on siiski kahe erineva sordiga. Sort kasvab  Kreeta viinamarjakasvatuspiirkondades kokku umbes 4000 hektaril. Liatiko viinapuu on vastupidav põuale ja kõrgetele temperatuuridele, ühtlase toodanguga. Täiuslikult Kreeta sooja kliimaga kohanenud.
Mahla suhkrusisaldus on kõrge, happesisaldus aga rahuldav.
Viinapuu lehed on keskmise suurusega, viisnurksed,  kergelt kiilukujulised. Väikeste ebaühtlaste sakkidega, vars keskmine. Leht suhteliselt paks, laineline. Kobar on silindrilise kujuga, keskmine kuni pikk, mõõduka tihedusega, vars mõõdukalt puitunud. Mari on väike kuni keskmine, õhukese koorega, punase värvusega. Viljaliha on pehme, väga magus, peente aroomidega. Mari eraldub väädist suhteliselt kergelt.
Liatiko  on väga eriline ja sageli halvasti mõistetava stiili peamine esindaja, mis on samal ajal ülimalt maitsev. See on punane viinamarjasort, millest saab valmistada väga elegantseid kuivi punaseid veine, kuid see saavutab oma haripunkti magusates versioonides.
Liatiko värvuse intensiivsus on suhteliselt madal, sarnanedes granaatõunale.  Vein on intensiivne, rikkalike küpsete punaste puuviljade ja magusate vürtsidega. Maitse on täidlane, kõrge alkoholisisaldusega, madalate ja  pehmete tanniinidega. Tavaliselt laagerdatakse  veini suures tammevaadis. Liatiko  on aja jooksul kaunilt arenev, mille kuivad veinid vajavad täiuslikuks küpsemiseks vähemalt viis aastat ja säilivad kümme või rohkemgi.
Sweet Liatikos on viinamarjade päikese käes kuivatamise tõttu veelgi intensiivsem, näidates rohkem suhkrustatud puuvilja iseloomu ning kõik elemendid on koondunud maitsele, eriti happesus. Pikk tünnis laagerdamine on oluline.

1960.aastal hakkas vanaisa Dimitris Doulofakis professionaalselt tootma veini pressides traditsioonilisel viisil. 1977.aastal ilmus Kreetale Phylloxira (viinapuutäi, mis on parasiitne putukaliik), mis hävitas istandused. 1980. aasta alustati uuesti tootmist Dafnesis. Kreeta maa ja piirkonna vahemereline kliima moodustavad ainulaadse terroiri, mis soodustab kohalike ja välismaiste viinamarjasortide kasvatamist. Doulofaki viinamarjaistandused on istutatud Dafnesi küla mäenõlvadel 350-450 meetri kõrgusel.
1993. aastal võttis veinitehase üle kolmanda põlvkonna esindaja Nikos Doulofakis, kes oli lõpetanud veiniteaduse õpingud Itaalias Piemontes asuvas Alba veinikoolis (Istituto Tecnico Agrario di Stato "Umberto I" – Viticoltura ed Enologia, Alba).
1994. aastal jätkas Nikos isa algatatud eraviinamarjaistanduse ümberkorraldamist:  ta arendas välja ühesordilised viinamarjaistandused Kreeta sortidest, nagu Liatiko, ning istutas ka rahvusvahelisi sorte: Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Ta tutvustas kaasaegseid viljelusviise, muutis lõikamismeetodit ja jälgis eriti tähelepanelikult saagikoristuse aega.
1996. aastal algas veinitehase moderniseerimine uute tipptasemel seadmetega. Suurenes tootmisvõimsus.
1997. aastal toimus esimene villimine kahe veiniga, kuiv punane Liatikolt, P.O.P Dafnes ja Sauvignon Blanci valge 750 ml pudelites.
2000. aastal hakkas Nikos huvi tundma Vidiano sordi vastu. Ta istutas selle sordi viinamarjaistanduse ja alustas kogemuste kogumist, kuidas seda sorti paremini viljeleda. See sort oli veinitehase jaoks verstapost, aga ka väljakutse ning inspiratsiooni ja loovuse allikas.
2001.a.algas eraomandis olevate viinamarjaistanduste tunnustamine sertifitseeritud mahekasvatus organisatsiooni "DIO" poolt ning 5 aasta pärast seda ehk 2006. aastal sertifitseeritakse veinitehase viis etiketti mahepõllumajandustootena.
2006 aastal laiendati veinitehase laopindu. Loodi uus headele hoiutingimustele vastav kelder veinide laagerdamiseks.
2010. aastal saavutati esmakordselt dünaamiline kohalolek kogu Kreeka turul, kui alustati koostööd suure joogiturustusettevõttega. 2012. aastal hoogustus  eksport Euroopast väljaspool asuvatesse riikidesse nagu USA, Austraalia, Jaapan jne.
Veinitehas areneb igal aastal koos uuenduslike ideede elluviimise ja tipptasemel seadmete soetamisega. Viinamarjaistanduste uusistutused ja ümberkorraldamised jätkuvad tänaseni, sest kõik saab alguse viinamarjaistandusest, kus tehakse kõige olulisemad tööd ja kus määratakse veini kvaliteet. Peretraditsioon jätkub neljanda põlvkonnaga.
Tööd on tunnustatud erinevate rahvusvaheliste suurte auhindadega rahvusvahelistel konkurssidel nagu Decanter, SAKURA, Thessaloniki rahvusvaheline veinikonkurss jm.

Sisaldab sufitit.