Tsitrusviljade ja ürtide aroomid. Selle maitse meenutab apelsinimoosi ja bergamoti. Värvus varieerub kollasest kergelt oranžini. Täidlane ja tanniinne keha. Seda ei ole filtreeritud, seetõttu on sellel märgatav hägusus ja võimalik õhuke settekiht.

Magusate tsitrusviljade eriline aromaatne iseloom mee ja vürtside nootidega on imeliselt ühendatud apelsini-ürdisegus marineeritud röstitud lõhega. Seda võiks kombineerida ka röstitud baklažaaniviiludega tüümiani ja meevinegretiga, aga ka lambakarbonaadiga vürtsikoorikus. Teine suurepärane kombinatsioon on seakoodi, kauaküpsenud praega, mis valmistatud mee ja sinepiglasuuriga.

Vidiano Amphora toodi turule 2016. aastal. Seda vaini valmistati peaaegu sama moodi nagu Kreetal 4000 aastat tagasi.
Veinivalmistamine traditsioonilistes Kreeta amforates (pithoi) 250-300 l, ilma pärmi lisamata(metsiku pärmiga) ja minimaalse sulfiti lisamisega (väävlisisaldusega).
Pärast 3 kuud ekstraheerimist ja pärast eraldamist seisis vein veel 2 kuud amforates. Seejärel laagerdus vein 4 kuud roostevabast terasest mahutites.
See vein on vegan. Olemas vegansertifikaat ja veinidel on Kreeka sertifitseerimisasutuse LETRINA märk.
Mis on vegan veinid? Veganveinide valmistamisel ei kasutata loomset päritolu selitamiseks mõeldud aineid nagu kaseiin, albumiin, želatiin või isinglass.
Veinide viimistlemiseks kasutatakse ainult bentoniitsavi (bentoniit), mis on looduslik mineraal.

Vidiano on Kreeta põline valge viinamarjasort, millel on rikkalik ajalugu ja suur potentsiaal. Seda on saarel kasvatatud juba alates 13. sajandist ja see on osa Kreeka veinivalmistamise traditsioonist Malvasia di Candia, mis oli keskajal väga populaarne Euroopas. Vidiano on geneetiliselt seotud teiste Kreeta sortidega, nagu Thrapsathiri ja Vilana, kuid eristub neist oma erilise aroomi ja maitse poolest.
Sordi Vidiano marjad on keskmise suurusega, ellipsoidse kujuga. Marja kest on paks, tugev ja iseloomuliku rohekaskollase värvusega. Marja viljaliha on pehme ja väga magus, väga õrna aroomiga. Marja varre pikkus on keskmine, samas on seda suhteliselt raske marja küljest lahti võtta.
Vidiano annab väga aromaatseid veine, mis sobivad hästi tammevaadis laagerdamiseks. Veinidel on tavaliselt õrn puuviljane lõhn, milles domineerivad virsik ja laim. Alkoholisisaldus varieerub 12,5% kuni 14%. Veinid on erksa happesuse ja luksusliku siidise kehaga. Vidiano on tõeline Vahemere sort, mis on suurepäraselt kohanenud Kreeta kuumade ja nõudlike tingimustega. See on väga põuakindel, seetõttu pole kvaliteetsete veinide saamiseks tavaliselt niisutamine vajalik.
Vidiano kasvab peamiselt Dafnesi piirkonnas Heraklionis ja Rethymnos. Dafnes on väike küla, mis on tuntud oma veinitootmise poolest ja kus Vidianole on antud kaitstud päritolunimetus (KPN). Dafnesi kaunid mägised maastikud võimaldavad viinamarjaistandusi ida või lääne poole suunata. Mäed kulgevad põhjast lõunasse. Kõrgus varieerub vahemikus 300–500 m (985 ja 1640 jalga). Rethymnos on endiselt tootmises märkimisväärne hulk oma juurtega väga vanu Vidiano viinamarjaistandusi, eriti Melambesis ja Fourfourases. Need külad on tuntud oma traditsioonilise arhitektuuri, rahvapärimuse ja muusika poolest. Fourfouras on populaarne matkajate ja loodusesõprade seas, sest see on lähedal Psiloritise mäele ja Samaria kanjonile
Vidiano oli kuni 1980. aastateni peaaegu unustatud, kuid siis hakkasid tootjad katsetama mikrovinifikatsioonidega ( veinivalmistamise tehnika, mida kasutatakse sageli eksperimentaalsete veinipartiiide jaoks, kus vein kääritatakse väikestes, spetsialiseeritud vaatides. Mikrovinifikatsioon võimaldab viinamarjakasvatajal väljendada ühe terroiri või viinamarjaistanduse piirkonna kõige loomulikumaid ja puhtamaid omadusi) ja mõistsid, et nende käes on tõeline pärl. Sellest ajast alates on Vidiano saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi, näiteks Decanter World Wine Awards, International Wine Challenge ja Concours Mondial de Bruxelles. Vidiano on nüüd üks Kreeta veinide lipulaevu ja paljud tootjad üle kogu saare soovivad selle võlusid avastada.

Veinimõisa algus 1930.a.

1960.aastal vanaisa Dimitris Doulofakis hakkas professionaalselt tootma veini pressides traditsioonilisel viisil.
1980. aasta Phylloxira (Viinapuutäi - parastiitne putukaliik) ilmus Kreetale umbes 1977. aastal ja hävitas suurema osa Kreeta viinamarjaistandustest. Uuesti alustati tootmist Dafnesis 1980. aastal ja kestis umbes kümme aastat.
1993. aastal võttis veinitehase üle kolmanda põlvkonna esindaja Nikos Doulofakis, kes oli lõpetanud veiniteaduse õpingud Itaalias Piemontes asuvas Alba veinikoolis (Istituto Tecnico Agrario di Stato "Umberto I" – Viticoltura ed Enologia, Alba).
1994. aastal jätkas Nikos isa algatatud eraviinamarjaistanduse ümberkorraldamist: ta arendas välja ühesordilised viinamarjaistandused Kreeta sortidest, nagu Liatiko, ning istutas ka rahvusvahelisi sorte: Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Ta tutvustas kaasaegseid viljelusviise, muutis lõikamismeetodit ja jälgis eriti tähelepanelikult saagikoristuse aega.
1996. aastal algas veinitehase moderniseerimine uute tipptasemel masinatega. Veinikelder varustati roostevabast terasest mahutite, pumpade, kaitselülititega jne. Suurenes tootmisvõimsus.
1997. aastal toimus esimene villimine kahe veiniga, kuiv punane Liatikolt, P.O.P Dafnes ja Sauvignon Blanci valge 750 ml pudelites.
2000. aastal hakkas Nikos huvi tundma Vidiano sordi vastu. Ta istutas selle sordi viinamarjaistanduse ja alustas kogemuste kogumist, kuidas seda sorti kõigepealt kasvatada ja seejärel oma marjadest veini valmistada. See sort oli veinitehase jaoks verstapost, aga ka väljakutse ning inspiratsiooni ja loovuse allikas.
2001 Algas eraomandis olevate viinamarjaistanduste tunnustamine sertifitseeritud mahekasvatus organisatsiooni "DIO" poolt ning 5 aasta pärast seda ehk 2006. aastal sertifitseeritakse veinitehase viis etiketti mahepõllumajandustootena.
2006 aastal laiendati veinitehase laopindu. Loodi uus kelder veinide laagerdamiseks.
2010. aastal saavutati esmakordselt dünaamiline kohalolek kogu Kreeka turul, alustades koostööd suure joogiturustusettevõttega. 2012. aastal alustati eksporti Euroopast väljaspool asuvatesse riikidesse nagu USA, Austraalia, Jaapan jne.
Veinitehas areneb igal aastal koos uuenduslike ideede elluviimise ja tipptasemel seadmete soetamisega. Viinamarjaistanduste uusistutused ja ümberkorraldamised jätkuvad tänaseni, sest kõik saab alguse viinamarjaistandusest, kus tehakse kõige olulisemad tööd ja kus määratakse veini kvaliteet. Peretraditsioon jätkub neljanda põlvkonnaga.
Tööd on tunnustatud erinevate rahvusvaheliste suurte auhindadega rahvusvahelistel konkurssidel nagu Decanter, SAKURA, Thessaloniki rahvusvaheline veinikonkurss jm.