50% Chardonnay - 50% Malvazia di Candia Aromatica. Eesmärk oli ühendada kaks valget viinamarjasorti veiniks, mis ühendab intensiivse ja keeruka bukett tänu aromaatsele Malvasia di Candiale aga ka kompleksse ja rikkaliku maitse tänu Chardonnayle.
Helekollane värv rohekate toonidega. Rikkalik aromaatne bukett üllatab kohe. Puuviljane ja intensiivne, domineeriva virsiku, ananassi ja sidruniõie aroomiga.
Suus tasakaalustatud happesus ja kauakestev järelmaitse. Jätab täidlase, värske ja puuviljase tunde.

Hea kaaslane mereandidele, erinevatele roogadele kalast ja linnulihast. Samuti salatid, aga ka puuviljad.

Decanter World Wine Awards 2021 Prinos White 2020, pronksmedal
Challenge International du Vin 2021-Prinos White 2020 Kuldmedal
Viini veiniväljakutse 2009 Prinos White 2008, hõbemedal
Decanter World Wine Challenge 2010 Soovitus Prinos White 2009 jaoks
Citadels du Vin 2010 Prinos White 2009, pronksmedal
Challenge International du Vin 2011 Prinos White 2010, kuldmedal
Decanter World Wine Awards 2011 Prinos White 2010, pronksmedal
Concours Mondial de Bruxelles 2012 Prinos White 2011, kuldmedal
Challenge International du Vin 2012 Prinos White 2011, pronksmedal
Decanter World Wine Awards 2012 Prinos White 2011, pronksmedal
Challenge International du Vin 2013 Prinos White 2013, pronksmedal
Kreeka veiniauhinnad 2013 Prinos White 2012, hõbemedal
Decanter World Wine Awards 2014 Soovitus Prinos White 2013 jaoks
Challenge International du Vin 2015 Prinos White 2014, hõbemedal
Decanter World Wine Awards 2015 Soovitus Prinos White 2014 jaoks
Decanter World Wine Awards 2016 Prinos White 2015, pronksmedal
Decanter World Wine Awards 2017 Prinos White 2016, pronksmedal
Rahvusvaheline veinikonkurss Bukarestis 2017 Prinos White 2016, hõbemedal
Challenge International du Vin 2018 Prinos White 2017, hõbemedal
Decanter World Wine Awards 2018 Prinos White 2017, pronksmedal
Veiniolümpi auhinnad 2019 Prinos White 2019 hõbemedal
Challenge International du Vin 2021 Prinos White 2020, kuldmedal

Viinamarjaistanduse nimi: Sinani Kampos, Korfi 550m kõrgusel. Saagikus 700 - 1000 kg hektari kohta
Mulla koostis: lubjarikas
Viinamarjaistanduste agronoomid ja hooldajad: Diamantakis Ioannis, Diamantakis Michalis
Privaatne viinamarjaistandus ulatub üle 37 aakri. Samas ei ole istandused ühes tükis vaid 6 aakrit on veinitehase ümber, millest osa istandustest on paigutatud terrassidele. Ülejäänud aakrid on hajutatud 30 erinevas Iraklioni piirkonnas 400 meetri kõrgusel. Psiloritise idapoolsel jalamil otse veinitehase kõrval olevas istanduses kasvatatakse Mandilari, Malvasia, Vidiano, Syrah ja Chardonnay sordi viinamarju , samas kui 600 meetri kõrgusel kasvatatakse  Assyrtiko sorti.
Kliimat iseloomustab tüüpiline Vahemereline kliima, mis tähendab kuiva ja kuuma suve, rohket sügissadu, pehmet talve, harvaesinevaid lumesadusid ja üsna kõrget õhuniiskust. Viinamarjaistanduste asukoht on selline, et Egeuse mere tuuled on soodsad. Pinnas on peamiselt kaltsium-savi, liivsavi muld ja lubjakivi. Üldiselt on piirkond väga mitmekesine ja ainulaadse struktuuriga, mis soodustab kohalike või rahvusvaheliste sortide kasvatamist.
Kõik tööd istandustes tehakse käsitsi, austades loodust ning pöörates tähelepanu viinapuu arengule ja vajadustele.

Saagikoristusaeg: 5 - 25 august
Sordid kääritatakse eraldi.
Käärituspaak: roostevabast terasest paak
Käärimistemperatuur: 14 -18˚ C
Eelkääritamisele eelneb krüoekstraheerimine, millele järgneb kääritamine 17°C juures. Enne villimist laagerdub vein kolm kuud koos peene settega (sur lie fines).

Esimene villimine: 2008
Pudelite tootmisarv kokku 24000

Jätkame veel ühe Kreeta aromaatse sordiga. Malvasia sorti leidub mitmetes maailma veinipiirkondades. Malvasia di Candia on üks haruldasi sorte Kreeta viinamarjaistanduses, kus sordi KGP kinnitavad kaks erinevat piirkonda, Monemvasia Peloponnesosel ja Iraklion Kreetal.
Kreeta versiooni järgi pärineb sort Heraklioni Malevizist, kus Veneetsia ajal sai piirkond oma nime Malvicino kindluse järgi, mis oli ühtlasi provintsi hariduskeskus. Samuti kutsuti Veneetsia valitsemise ajal Heraklioni nimeks Candia, sellest ka Malvasia di Candia.
Teise versiooni kohaselt on malvaasia sort oma nime saanud Lõuna-Kreeka sadama Monemvasia järgi. Tegelikult on see Monemvasia loss, mis ehitati 8. sajandil pKr. Peloponnesose Bütsantsi elanikkonna kaitsmiseks slaavlaste rüüsteretkede eest. See loss asub Parnoni mäeaheliku jalamil, mis neil aastatel kandis nime Malevos, mistõttu frangid nimetasid linna Malevoisieks ja veneetslased Malvasiaks.
Ükskõik kumb versioon ka tõele vastab, on kindel vaid see, et ta andis oma nime magusale suurepärasele mitmesordilisele veinile, mida eksporditi üle kogu Euroopasse - Malvasia veinile. Malvasia di Candia toodab keskmise suurusega, paksu kestaga ja kuldrohelist värvi viinamarju. Malvasia kuivad veinid on tugeva lillelise iseloomuga, ninas ja suus domineerib jasmiin luuviljaliste, virsiku, aprikoosi nootidega. Nagu muskaat, on see kombineeritud mahedamate valgete sortidega. 

Chardonnay on tuntud kui "valgete viinamarjade kuninganna". See on üks levinumaid viinamarjasorte maailmas ja valgete viinamarjasortide seas oma veinide poolest maailmas tuntuim. Nende kohanemisvõime erinevate kliimatingimustega, mitmekülgsus eri stiilide veinide väljatöötamisel, aga ka võime väljendada oma päritolu klaasis, on soodustanud nende levikut ja huvi nende vastu üle kogu maailma.
Chardonnay viinapuudel on väikesed kompaktsed viinamarjad, millel on äratuntav iseloomulik kuju. Marjad on kõverad, rohke mahla ja paksu kestaga. Värvus valmimise ajal on rohekaskollane.
Seda viinamarja iseloomustab selle mitmekülgsus. See sobib erinevat tüüpi veinide valmistamiseks: vahuveinidest rahulike ja puuviljaste ning Crianza ja tugeva kehaga veinideni. Chardonnay viinamarjade lõhnade spekter on väga lai, olenevalt tootmismeetodist ja kliimast.
Selle viinamarja tüüpilised põhiaroomid ulatuvad tsitrusviljadest, valgetest puuviljadest ja mineraalidest kuni luuviljaliste ja troopiliste aroomideni. Need maitsed varieeruvad sõltuvalt kliimast ja koristusajast. Seetõttu on külmast kliimast pärit või väiksema küpsusastmega veinid värskemad ja vähem väljendunud kehaga, tsitruseliste aroomidega ning esile tulevad valged puuviljad nagu õun, pirn ja ka mineraalne iseloom. Soojast kliimast pärit või rohkem valminud viinamarjaveinid on külluslikumad ja madalama happesusega, mis rõhutab küpse virsiku, magusa ananassi ja meloni aroomi.

DIAMANTAKIS  veinitehase asutasid 2007. aastal Nikolaos G. Diamantakise pereliikmed: Ioannis, Michalis ja Zacharias Esimesed kaks on kolmanda põlvkonna viinamarjakasvatajad, kellel on laialdased kogemused viinamarjakasvatuses ja kes vastutavad veinitehase viinamarjaistanduste eest. Veiniteadust õppinud Zacharias osaleb veinivalmistamise ja veini reklaamimise protsessis. Veinikelder on uus ja kaasaegne kvaliteetveinide tootja Kreetal. See asub Heraklioni linnast edelas Malevizi provintsi südames Psiloritise idajalamil 450 meetri kõrgusel. Piirkonnal on pikk ajalugu viinamarjakasvatuses ning veinide ja kangete alkohoolsete jookide tootmises.
Diamantakise perekonna armastus ja kirg kvaliteetse veini vastu, nende pikad viinamarjakasvatuse traditsioonid ja 70 aakri suurune eraomanduses olev maa oli ajendiks piirkonda väikese veinitehase loomisel. Veinikelder on ümbritsetud viinamarjaistanduste ja oliivisaludega, kust avaneb suurepärane vaade.
Kasvatavad viinamarjasordid on Kreeka, kohalikud ja rahvusvahelised. 2010. aasta kevadel istutati terrassidena ettevalmistatud mäenõlvale veel lisaks 25 aakrine viinamarjaistandus.
Esimese villimise viinamarjadest 2009. aastal valmistati kaks värsket veini, kuiv valge vein nimega Prinos  Malvasia di Candia Aromatica  Chardonnay 2008 ja punane Prinos Syrah 2008.  2010. aastal andis veinitehas välja uue etiketi nimega  Diamantopetra Red 2008, laagerdunud kuiv punane vein Syrah ja Mandilari viinamarjasortidest. 2011. aasta alguses lisandus veinitehase valikusse uus kuiv valge vein nimega Diamantakis Vidiano 2010 , mis on valmistatud vanast kreeta valgest viinamarjasordist Vidiano. Kolmas vein sildiga Prinos toodi turule 2014. aastal. See oli kuiv roosa vein, nimega Prinos Rosé 2013 Syrah ja Mandilari viinamarjasortidest. 2015. aasta jooksul ilmus Vidiano ja Assyrtiko viinamarjasordist uus laagerdunud valge vein nimega Diamantopetra White 2014. Kõik meie veinid on osalenud konkurssidel ja võitnud olulisi auhindu mõnel suurimal rahvusvahelisel veinikonkursil (Decanter World Wine Awards, Vienna Wine Challenge, International Wine Challenge, Concours Mondial de Bruxelles, Citadelles du Vin, Challenge International du Vin, Berliner Wein Trophy, Vinalies Internationales).
Kasvatatavad viinamarjasordid on Kreeta kohalikud ja lisaks mõned rahvusvahelised. Malvasia ja Vidiano on kohalikud valged viinamarjasordid. Vidiano on Kreeta tootjate jaoks eriline sort. See on hiljuti taasavastatud ja omab suurt potentsiaali. Teine Kreeta valge sort on Assyrtiko, mis algselt pärineb Santorinilt. Chardonnay viinamarjasort kuulub Prantsuse valgete sortide hulkaja enim kasvatatud punased sordid on rahvusvaheline Syrah ja Kreeta Mandilari.
Perekonna eesmärk on toota peeneid veine, mis iseloomustavad hästi Kreeta hinge, kliimat ja pakuvad erilist naudingut. Diamantakise perekonna peamine eesmärk on kohalike viinamarjasortide nagu Vidiano ja Mandilari kasutamine. Nad usuvad kindlalt kohalike sortide potentsiaali ja võimesse anda erakordseid veine.

Sisaldab sulfitit