Kaks Kreeta põlisrahvast, puuviljadest valmistatud, musta viinamarjasorti, Liatiko ja Kotsifali, pakuvad meile roosat veini, mis on täis punaseid puuvilju, mille esirinnas on maasikas ja punased kirsid. Kreeta roosadele veinidele väga omane sügav roosa värv. Gastronoomiline roos, mis lõhnab suveajal.

Traditsioonilised täidisega köögiviljad riisi ja ürtidega. Pasta krevettide ja rannakarpidega mereandide biskees. Kreeta 'Dakos' kuivik värske riivtomati, neitsioliiviõli, pehme lambajuustu 'mizithra' ja värske oreganoga.

International Wine Award 2022 Petinari 2021 hõbe

Venerato ja Dafnese apellatsiooni laiema piirkonna viinamarjaistandused asuvad 350–550 meetri kõrgusel. Need asetsevad peamiselt põhjapoolsetel nõlvadel.
Piirkonnas eksisteerivad mäemassiivid loovad keeruka topograafia. Asterousia mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel ja takistades Aafrikast tuleva sooja õhumassi jõudmist istandustesse. Põhilise reljeefi  laiemal alal moodustavad kolm üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m.  Selline kliima soosib aromaatsete kuid kõrge happesusega veinide tootmist. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Pinnas on peamiselt lubjarikas ja madala viljakusega, mistõttu viinapuude juurestik on sunnitud vee leidmiseks sügavamale minema. Muld on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri,  värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele. Terroiri teine tähtis element on jõgi, mis kulgeb läbi Venerato viinamarjaistanduste ja kus on aastaringselt vesi.
Inimfaktor mängib samuti võtmerolli. Mägise pinnase tõttu tehakse kõik tööd nii viinamarjaistanduses kui ka saagikoristusel käsitsi.
See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

Saagi koristus 2022. aasta

Kreeta ümbruses laialdaselt istutatud punase viinamarjasort Kotsifali pärineb sõnast kotsifi, väike musträstas, mis näitab linnukese erilist eelistust just selle sordi viinamarjade suhtes.
Kotsifali on punane sort, mida kasvatatakse peamiselt Kreetal aga vähesel määral ka Küklaadidel. Kõige laialdasemad istandused Kreetal asuvad Heraklioni piirkonnas.
Kostifali  on Kreeta kuulsate viinamarjaistanduste kuulsusrikas punane sort, mis määratleb Egeuse mere ühest olulisemast veinitootmispiirkonnast pärit kuivade punaste stiili. Kuna punaste viinamarjade istandusi on saarel rohkem kui valgeid,  võib Kotsifalit  pidada Kreeta tõeliseks hingeks.
Kostifali üksinda toodab veini, madala värvusega, intensiivse aroomiga, suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega, pehmete tanniinide ja elava happesusega.  Nendel põhjustel segatakse enamikku  Kotsifali viinamarju paljude punaste viinamarjasortidega, kas Kreeta kohaliku viinamarjasordi  Mandilari või rahvusvaheliste sortidega, millest on sageli esindatud Syrah.  Kotsifali viinamarjasort  lisab veinile ümarust ja tanniinset graatsilisust, samas kui aroom on  täis magusaid lilli, kuivatatud musti puuvilju ja keerulisi vürtse. Kotsifali viinamarjaistandusi võib leida üle kogu Kreeta kuid parimad veinid on pärit Heraklioni piirkonnast, täpsemalt kaitstud päritolunimetusega KPN Peza ja KPN Archanes. Mõlemad nimetused peavad olema segu  Kotsifalist  ja Mandilariast.
Kotsifali  toodab täidlast ja rikkalikku veini veinisõpradele, kes naudivad ümaraid punaseid veine. Kotsifali  segud on väga toidusõbralikud veinid, mis sobivad suurepäraselt rikkalike liharoogade, vormiroogade, rammusate vorstide ja rikkalike praadidega. Enamikku võid tarbida kohe kuid veinid, mis on tavaliselt laagerdunud mitu kuud tammevaatides võivad areneda 5–10 aasta jooksul, ilmutades mahedat täidlast struktuuri ja keerukaid maitsenüansse.

Liatiko viinamarjasort on eriline sort, mida on kasvatatud juba 3. ja 2. sajandil eKr.  Nimetus "Liatiko" pärineb juulikuu nimetusest kuna see on esimene sort, mille kobarad  juulikuus värvi muudavad. See on tõenäoliselt ka Kreeta viinamarjaistanduste vanim kohalik punane sort. Liatiko viinamarjasordist  veini mainitakse paljudes 13. sajandi ajaloolistes tekstides. Sort oli üks tähtsamaid  kuulsa Kreeta Malvasia veini valmistamisel. Samuti leidub 17. sajandi Veneetsia perioodi arhiiviallikates viiteid Liatiko viinamarjasordile. Liatikot nimetatakse sageli ekslikult väga vana Itaalia sordi 'Aleatico' klooniks. Hiljutised uuringud, mis põhinevad võrdleval viinamarjakasvatusel ja DNA analüüsil, on tõestanud, et tegemist on siiski kahe erineva sordiga. Sort kasvab  Kreeta viinamarjakasvatuspiirkondades kokku umbes 4000 hektaril. Liatiko viinapuu on vastupidav põuale ja kõrgetele temperatuuridele, ühtlase toodanguga. Täiuslikult Kreeta sooja kliimaga kohanenud.
Mahla suhkrusisaldus on kõrge, happesisaldus aga rahuldav.
Viinapuu lehed on keskmise suurusega, viisnurksed,  kergelt kiilukujulised. Väikeste ebaühtlaste sakkidega, vars keskmine. Leht suhteliselt paks, laineline. Kobar on silindrilise kujuga, keskmine kuni pikk, mõõduka tihedusega, vars mõõdukalt puitunud. Mari on väike kuni keskmine, õhukese koorega, punase värvusega. Viljaliha on pehme, väga magus, peente aroomidega. Mari eraldub väädist suhteliselt kergelt.
Liatiko  on väga eriline ja sageli halvasti mõistetava stiili peamine esindaja, mis on samal ajal ülimalt maitsev. See on punane viinamarjasort, millest saab valmistada väga elegantseid kuivi punaseid veine, kuid see saavutab oma haripunkti magusates versioonides.
Liatiko värvuse intensiivsus on suhteliselt madal, sarnanedes granaatõunale.  Vein on intensiivne, rikkalike küpsete punaste puuviljade ja magusate vürtsidega. Maitse on täidlane, kõrge alkoholisisaldusega, madalate ja  pehmete tanniinidega. Tavaliselt laagerdatakse  veini suures tammevaadis. Liatiko  on aja jooksul kaunilt arenev, mille kuivad veinid vajavad täiuslikuks küpsemiseks vähemalt viis aastat ja säilivad kümme või rohkemgi.

Veinimaja rajati 2004. aastal. Enne seda alustati 1999.aastal istanduste korrastamist ja uuendamist. Ettevõtte omanikud Antonis Kosmadakis ja Maria Tylaki otsustasid asendada oma vanemate rosinatootmiseks mõeldud Sultanina sordi istandused veini valmistamiseks sobivate viinamarjadsortidega. Nad istutasid lisaks Kreeka ja kohalikele Kreeta valgetele sortidele Vidiano, Malvazia, Assyrtiko ja punastele sortidele Kotsifali, Liatiko ka tuntud rahvusvahelisi sorte Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon. Lisaks laiendati oluliselt viinamarjaistandusi oma esivanemate põldudel.
Austusest ja armastusest looduse vastu otsustasid nad kasvatada uusi viinapuid bioloogiliste vahenditega ja mahepõllumajanduslike võtetega. Nii on tänaseni ja jätkuvalt nende istandused mahepõllumajanduslikud, mida kinnitab ka BIO Hellase sertifikaat.
Empiirilised teadmised viinamarjakasvatusest koos kogenud teadlaste abiga aitasid kaasa esimeste veinisortide loomisele ja esimestele auhindadele nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.
Veinimaja asub Heraklioni vallas Kerasia külas, kus viinamarjaistandused ja oliivipuud moodustavad hingematvalt kaunid maastikud. Laiem piirkond kuulub kaitstud päritolunimetusega (KPN) Dafnes alla, kus domineerib Liatiko sort. Veinimaja nimi Efrosini, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast effraino, mis tähendab rõõmustama, meeldima. Nagu esivanemad ütlesid vein rõõmustab inimese südant.
Ehitus algas väikeses hoones viinamarjaistanduste lähedal, et viinamarjad jõuaksid kiiresti tootmisesse. Järk-järgult laiendati tootmispindu ja hoiuruume, et kvaliteetselt valmistada ja laagerdada veine.

Veinivalmistajate teine põlvkond.

Lisaks tehnilisele ja materiaalsele taustale on loomulikult vajalik ka hästi kvalifitseeritud ja informeeritud inimressurss.
Pere kolm last otsustasid seepärast jätkata esivanemate rajal ja traditsioonidel, tuues veinitootmisesse uusi teadmisi ja erialast infot, eesmärgiga parendada toodangu kvaliteeti ja ettevõtte juhtimist.
Nii valis vanim poeg Manolis Heraklioni ülikoolis keemia eriala ja on praegu lõpetamas õpinguid, kuid samal ajal osaleb aktiivselt pere veinitootmise juures. Ta on töötanud ka teistes veinitehastes, et täiendada pidevalt oma teadmisi veini valmistamise ja lõpptoote kvaliteedikontrolli kohta.
Giorgos õpib Heraklioni põllumajandusosakonnas ja on pärinud oma vanaisade armastuse viinapuude vastu. Sageli kohtab teda isa kõrval istutamas uusi  või hooldamas ja pügamas vanemaid viinapuud.
Pere noorim liige Katerina õpib Kreeta Tehnikaülikoolis tootmis- ja juhtimistehnika osakonnas, soovides olla kasulik nii lõpptoote reklaamimisel kui ka tootmisprotsessi uuendamisel. Samuti rikastab ta oma teadmisi veinide professionaalse degusteerimise alal. Praeguseks on tal  WSET 1. taseme sertifikaat, mis on andnud oskused toidu ja veini sidumise süvaanalüüsiks.
Kuigi veini tootmine ja turustamine on veel suhteliselt algusjärgus, on veinimaja osalenud Kreekas ja mujal rahvusvahelistel näitustel ning konkurssidel. On põhjust tunda uhkust, sest saavutatud on tähelepanu ja tunnustust. Eelkõige aga rõõmustab loojaid teadmine, et vein rõõmustab inimese südant ja see ongi suurim tasu.

Analüüs:
Alkohol: 12,9 mahuprotsenti
Üldhappesus: 6,90 gr/l
pH: 3,24
Üldväävel: 87 mg/l

Sisaldab sulfitit.