See vein on eriline. Seda kirjeldatakse kõige paremini kui oranži de noir'i, mis tähendab, et see on oranži värvi vein, mis on valmistatud punasest viinamarjast Romeiko. See on tohutult aromaatne kuivatatud ürtide, pähklite ja küpsetatud puuviljade lõhnaga. Veinil on oksüdatiivne iseloom ja seetõttu meenutab see veidi õunasiidrit.

Toiduained nagu spargel, artišokk ja küüslauk, on apelsiniveinide liitlased. Ka rasvane liha, nagu lamba- , sea- või kitselihast road, vürtsikad vorstikesed. Apelsiniveinide muljetavaldav keerukus ja intensiivne iseloom võib seista "raskete" koostisosade ja rikkalike roogade kõrval. Näiteks India karriroogade või Korea kimchi (hapendatud köögivili, näiteks kapsas, mis on hapendatud ja millel on happeline ja vürtsikas maitse) kõrvale võiks pakkuda Orange-veini.

Saagikoristuskuupäev: september

Enamik viinamarjaistandusi on istutatud mägede põhjaküljele. Siin on istandused kaitstud Kreeta ulatuslike mäeahelike poolt kuumade Põhja-Aafrika tuulte eest. Egeuse merelt jõuavad istandusteni jahutavad tuuled. See aitab aeglustada marjade valmimist Kreeta kuumadel päikesepaistelistel suvedel ja säilitada viinamarjade happesust. Viinamarjaistanduste kõrgus merepinnast  võib olla kuni 900 meetrit (3000 jalga), mis pakub ka jahedamat keskkonda esmaklassiliste viinamarjade kasvatamiseks.
Piirkonna mullad on tavaliselt lubjarikkad ja varieeruvad heledast liivsavist kuni tihedama savipõhise pinnaseni. Järskudel terrassidel asetsevad viinamarjaistandused tagavad hea drenaaži ja viinapuud on juurdunud sügavale,  et jõuda niiskuse ja toitaineteni. See vähendab viinapuude liigset kasvu ja soodustab kvaliteetsete ja hea maitsekontsentratsiooniga marjade valmimist.

Käärimine: 15 päeva
Laagerdumine: 24 kuud tammevaatides
Vein Koostis: 100% Romeiko
pudelid Toodetud: 600

Viimastel aastatel on palju räägitud apelsiniveinidest ja seda mitte ilmaasjata. Apelsiniveini valmistamise protsess on väga vana, kuid selle iidse protsessi taaselustamine on viimase 20 aasta jooksul veinimajades üle maailma tagasi tulnud. Apelsinivein saab oma erilise värvuse päevade (4 kuni 1 aasta) koos kestaga kääritamisel. Kääritada võib tünnis, roostevabast terasest või amforas. Käärimine toimub tavaliselt looduslike pärmide ja sulfitidega ja muid sekkumisi välditakse. 
Nagu arvata võib, annab pikaajaline seemnete ja kestadega kääritamine peale värvi ka veinile tanniine, mis kohati punast veini meenutama kipub. Apelsiniveinist leitavad aroomid on tugeva oksüdeeriva iseloomuga. Kui me ütleme oksüdeerivat iseloomu, peame silmas pähklite, õuna, apelsini ja küdoonia aroomi. Samas võid kohata pärmi, röstitud juuretisega leiva, lootose, kuivatatud aprikoosi, virsiku, troopiliste puuviljade, tsitruseliste ja mee aroome. Olenevalt käärimisel ja laagerdumisel kasutatavast anumast omandab apelsini vein erineva iseloomu. Amfora annab veinile maalähedasema mõõtme, vaadis aga vürtsika vürtsika iseloomu.

Romeiko on Chania päritolu punase viinamarja sort. Üks maailma vanimaid viinamarjasorte, mis pole olnud kuigi tuntud. See nimi tuleneb terminist Romios, mida kasutatakse tänapäevaste kreeklastele viitamisel ja tähendab Rooma kui endise Bütsantsiriigi kodanikku. 

Romeiko kobarad on hõredad ja seetõttu haiguskindlad, kuna  lasevad hästi tuult läbi. Saagikas ja seetõttu populaarne sort on Chania külades püsinud sajandeid. Romeiko valmib viinamarjadest viimasena, septembrikuu jahedad öötuuled lukustavad aroomid, kuid nihutavad ka veini alkoholisisalduse piire. Isegi täiesti küpsena on Romeiko samal kobaral rohelised, mustad ja roosad marjad. Marjad annavad kõrge alkoholisisalduse, kõrge happesuse, heleda värvuse ja madala tanniinisisalduse, mis on  üldiselt ebasoovitav kombinatsioon punase veini jaoks. Romeiko on üks üheteistkümnest eristuvast viinamarjasordist, millel on Kreeta veinide kujundamisel suur roll

Täna püüavad piirkonna veinitootjad toota Romeiko kaasaegseid versioone, pidades silmas traditsioone ning et need ei maitseks nagu järjekordne Cabernet, Pinot Noir või Syrah. Keskmise täidlusega ning mustika-, metskirsi- ja nelgimaitsest ja aroomist tulvil Romeiko taaselustatakse ühesordi villimises ja vahuveinides. See on populaarne Sherry-stiilis Marouvas, mis on saare traditsiooniline vein.

1988.aastal pärast aastaid õppimist ja teistele veini valmistamist tundis pereisa, et on aeg järgida oma unistusi. Nii kolis pere Alikamposesse läbi ajaloo perele kuulunud vanavanemate majja. Seal sai küpseks pereisa Dourakise veinitehase plaan ja nägemus. Kogu pere oli toetav ja eriliselt peab tänama pereema Elenit kelle toetuseta ja armastuseta poleks see võimalikuks osutunud. Sel ajal, 80ndate lõpus, oli Kreetal eraveinitehase rajamine tohutu risk. Enamik turul olevaid veine olid ühistute odavad hulgiveinid. 1990.aastal alustati maheviinamarjaistanduste rajamisega Alikampose ümbrusesse väikestele maatükkidele.
Pereisa pidi tervet põlvkonda veenma, et Kreeta pinnast austavad ja Kreeta maad peegeldavad kvaliteetveinid väärivad tähelepanu.
1992.aastal algas veinimaja ehitus. Juba 1994.aastal avati kaunid ruumid veinidegusteerimisteks kõigile huvilistele. Ei läinud kuigi kaua aega kui Dourakise veinid tekitasid oma kvaliteediga kasvavat tähelepanu ja muutusid väga populaarseks. Üha enam liikusid pere nooremad veinitootmisesse kuni järgmine uudishimulik ja koolitatud põlvkond võttis üle veinitootmise. 2019 aastal alustati innovatiivselt tootmist vaid päikeseenergia toel. Veinimaja sai esimeseks roheliseks veinitootjaks Kreetal.
2021 aastal sai degusteerimisruum lisaks restorani. Koos veinide tootmise ja tutvustamisega pakutakse külalistele hästi sobivaid ja naudingut pakkuvaid hõrgutisi.
Oma tööka pere eesmärgi on nad kirjeldanud järgmiselt:
Veinivalmistajatena sõltume täielikult meid ümbritsevast maast. Usume, et meie kohustus on kaitsta keskkonda ja mitte kunagi võtta rohkem, kui tagasi anname. Alates orgaanilisest viinamarjakasvatusest kuni meie päikeseenergial töötava veinitehaseni oleme täielikult pühendunud jätkusuutlikele tavadele. Oleme uhked, et oleme Kreeta roheliseim veinikelder.