Roosa vein, millel on rikkalik ja kompleksne punaste puuviljade aroom. Seda eristab täidlane keha, rikkalik maitse ja pikk järelmaitse.

Sobib soolaste suupistete, rasvase kala, kergete salatite, tapase ja antipastoga.

Thessaloniki IWSC 2023 - pronksmedal (87)

Saagikoristuskuupäev: september

Käärimine: 10 päeva
Laagerdumine:  4 kuud

Grenache Rouge 
Grenache ehk Garnacha on kõige laialdasemalt istutatud punane sort Hispaanias, kust see pärineb. See on sort, mis vajab täielikuks valmimiseks suhteliselt sooja kliimat. Seda kasvatatakse laialdaselt Hispaanias Navarra, Rioja ja Priorati piirkonnas. Prantsusmaal leiame seda Lõuna-Rhône'is ja Vahemere Prantsusmaa rannikul. See on laialt levinud kõigis Uue Maailma riikides ning eriti Austraalias ja Californias.
Seda leidub väga sageli segus teiste sortidega, millest kõige tüüpilisemad näited on Rioja ja nn GSM (Grenache-Syrah-Mourvedre) Rhône'is ja Austraalias, samas kasutatakse seda laialdaselt ka roosade veinide tootmiseks.
See annab veinidele mõõduka värvuse, kõrge alkoholisisalduse, täidlase, pehmete tanniinide ja punaste puuviljade, näiteks maasika ja vaarika, valge pipra aroomi, mis küpsedes arenevad tõrva, kohvi ja naha aroomiks.
Sordil on märkimisväärne esindus ka Kreekas, kus seda kasutatakse peamiselt mitmesordiliste punaste ja roosade veinide tootmiseks. Enamik neist veinidest on pärit Kreetalt ja Peloponnesosest.

Syrah on üks moekamaid punaseid sorte, mille istutusi kasvab pidevalt nii välismaal kui ka Kreekas. See on 5. kõige istutatud punane sort maailmas. Selle päritolu on vaidluste allikas, kuna domineerivad piirkonnad on Sitsiilia, Pärsia, Rhône ja Lõuna-Prantsusmaa.
Syrah vastutab Põhja-Rhône'i "suurte" veinide eest, kusjuures kuulsaimad Appellation Controlee (Appellations of Origin) on Hermitage ja Cote Rotie. Ermitaažid on toodetud 100% Syrah'st, samas kui Cote Rotie võimaldab lisada kuni 20% valget sorti Viognier. Veinid on sügava värvuse, kõrge tanniinide sisaldusega, mustade puuviljade, pipra ja lillede aroomiga ning laagerduvad aastakümneid. Seda sorti kasvatatakse laialdaselt ka Lõuna-Rhône'is, kus seda on segatud piirkonna teiste sortidega, millest kõige iseloomulikum on Chateauneauf du Pape.
Shiraz, nagu seda mitmes Uue Maailma piirkonnas nimetatakse, on klassikaline Austraalia punane sort. Seda kasvatatakse kõigis riigi piirkondades, kus veinide stiilis on palju erinevusi. Soojemates piirkondades, nagu Barossa ja Hunter Valley, on veinidel magusam ja küpsem iseloom, mille aroomid on maa ja vürtsid, mis arenevad küpsedes nahaks ja karamelliks. Jahedamates piirkondades, nagu Margaret River, on veinidel rangem, kuid elegantne iseloom koos intensiivse musta pipra aroomiga. Väga sageli segatakse Shirazi Cabernet Sauvignoniga, andes pehmema iseloomu ja keha, samas kui üha sagedamini leiame Shirazi segusid valge sordiga Viognier. Olulised on ka punaste kuivade vahuveinide kogused.
Peale Rhône'i ja Austraalia kasvatatakse Syrah/Shiraz'i kõigis veini tootvates riikides ja peamiselt nende kuumimates piirkondades, kuna see vajab hästi küpsemiseks soojust. Seega õitseb Syrah ka Kreeka viinamarjaistanduses, mistõttu võib teda kohata kogu riigis Põhja-Kreekast Kreetani, pakkudes suurepäraseid veine üksi või koos teiste, peamiselt kodumaiste sortidega. Osaleb punaste veinide P.O.P. Mesenicola koos musta Mesenicola ja Cinsaultiga.
Üldiselt on tüüpilistel Syrah veinidel sügav värv, täidlane ja musta pipra, šokolaadi, piparmündi ja mustade puuviljade aroomid. Üsna soojades piirkondades, nagu Kreeka, annab see veelgi täidlasema keha, pehmemad tanniinid ja vürtside, nagu lagrits ja nelk, magusamad aroomid ning naha ja värskete lehtede noodid. Sellel on potentsiaal hästi vananeda, valmistades maailma kõige kauem säilivaid punaseid veine.

1988.aastal pärast aastaid õppimist ja teistele veini valmistamist tundis pereisa, et on aeg järgida oma unistusi. Nii kolis pere Alikamposesse vanavanemate majja. Sinna jõudnud tutvustas pereisa tulevase Dourakise veinitehase plaane ja oma nägemust perele. Muidugi poleks see kõik olnud võimalik ilma pereema Eleni armastuse ja toetuseta. Sel ajal, 80ndate lõpus, oli Kreetal eraveinitehase rajamine tohutu risk. Enamik turul olevaid veine olid ühistute odavad hulgiveinid. Vaatamata sellele alustati  1990.aastal maheviinamarjaistanduste rajamisega Alikampose ümbrusesse väikestele maatükkidele.
Dourakise pere ja nende isa pidi tervet põlvkonda veenma, et Kreeta pinnast austavad ja meie maad peegeldavad kvaliteetveinid väärivad tähelepanu.
1992.aastal alustas pereisa veinimaja ehitust. Juba 1994.aastal avati kaunid ruumid veinidegusteerimisteks kõigile huviistele. Ei läinud kuigi kaua aega kui Dourakise veinid tekitasid oma kvaliteediga kasvavat tähelepanu ja muutusid väga populaarseks. Üha enam liikusid pere nooremad veinitootmisesse kuni järgmine uudishimulik ja koolitatud põlvkond võttis üle veinitootmise. 2019 aastal alustati innovatiivselt tootmist vaid päikeseenergia toel. Veinimaja sai esimeseks roheliseks veinitootjaks Kreetal.
2021 aastal sai degusteerimisruum lisaks restorani. Koos veinide tootmise ja tutvustamisega pakutakse külalistele hästi sobivat ja naudingutpakkuvat einet.
Oma tööka pere eesmärgi on nad kirjeldanud järgmiselt:
Veinivalmistajatena sõltume täielikult meid ümbritsevast maast. Usume, et meie kohustus on kaitsta keskkonda ja mitte kunagi võtta rohkem, kui tagasi anname. Alates orgaanilisest viinamarjakasvatusest kuni meie päikeseenergial töötava veinitehaseni oleme täielikult pühendunud jätkusuutlikele tavadele. Oleme uhked, et oleme Kreeta roheliseim veinikelder.

Sisaldab sulfitit