Käisime Kreeka suurimal toidumessil: FOOD EXPO Athens
Kui meie ettevõtmise asutajad, Eve ja Ilmar, mõned aastad tagasi Ateenas toidule pühendatud suursündmust külastasid ja meile sellest emotsioonidest laetult rääkisid, siis ei suutnud me ilmselgelt ette kujutada, kui muljetavaldavalt suur see üritus tegelikult on.
Otsus 2025. aastal üritust külastada kukkus meile justkui ise sülle, sest ausaltöeldes ei olnud meil algselt mõttes tänavu spetsiaalselt selleks Kreekasse lennata. Küll aga oli e-mail ürituse korraldajatelt nagu märk universumist, et tuleb kodinad kokku pakkida ja ikkagi minna. Mis siin salata, eks tunneme, et tootesortimenti võiks taas veidi laiendada ning paljud meie jälgijatest on ühe, teise ja kolmanda toiduaine kohta pärinud. Nii polnud meid tarvis kauem veenda. Meie meeskonnast olid 7.-10.03 kuupäevad vabad vaid Hellel, seega ostiski ta viimasel hetkel lennupiletid ära, broneeris Ateenasse hubase hotellitoakese ja pühkiski 7. märtsil Eestimaa kevadtolmu valgetelt ketsidelt. Minu, Marita, ülesandeks jäi üritust sotsiaalmeedia kaudu kajastada. Ka see artikkel on sündinud Helle muljete ja juttude põhjal. Loodan, et suudan seda värvikat sündmust ja kogetut sama emotsionaalselt kirja panna, kui elavalt Helle seda minuga jagas.
Külmast kange keha päikese kätte sulama
Esimene lause, mis Helle suust tuli, kui ta mulle helistas, et mind oma kohalejõudmisest teavitada, oli „Appi, kui soe siin on!” Nimelt oli ta kampsuni, pikkade teksade ja uduuhkete valgete jalavarjudega Kreekas nagu kasukaga saunalaval. Suunasin teda riidepoodi õhemaid hilpe ostma, mida ta oma kangekaelse natuuri tõttu muidugi ei teinud. Kreeklased ise nägid välja, nagu kestaks veel käre talv. Seal riietatakse koerad isegi +20 kraadi juures jopedesse – äkki saavad vaesekesed muidu külma.
Messikeskus, kui labürint
Eestis toimuvatel suurüritustel oleme praeguseks osalenud neljal järjestikusel aastal, seda nii Tallinna Toidumessil kui ka Maamessil. Kumbagi ei saa võrrelda Ateena Food Expoga. See üritus laiub 160 000 ruutmeetril ja toidukaubatootjaid leiab lausa neljast mahukast hallist. Võib öelda, et Hellel tulid igal päeval sammud täis ja nagu sellest oleks vähe, sai neid ka nädala jagu ette tehtud. Kokku väisas üritust 34 978 külastajat 80 riigist, kohale oli lennanud 3673 rahvusvahelist ostuhuvilist, esindatud 1300 eksponenti, neist 200 rahvusvahelist osalejat. Kokku esitleti üle 50 000 toidu- ja joogitoote. Lisaks oli püsti pandud kolm lava, kus astus üles rohkem kui 100 esinejat ja kokka. Food Expo pole lihtne toidumess, vaid korralik magnet turuliidritele ja trendiloojatele. See on ideaalne platvorm uute toidutrendide ja -innovatsioonide lansseerimiseks. Tõeline inspiratsiooni- ning loominguallikas ja vaieldamatult juhtiv toidu- ja joogisektori mess Kagu-Euroopas.
Nii polnudki imestada, et Helle mitu korda huvipakkuvaid tootjaid otsides ära eksis, kogemata valele kohtumisele registreerus ja kaks tundi viisakalt Kreeka kanamune pakkuva firma esitlust kuulas või ülierutunult telefoni otsas kogu meeskonnale kõikvõimalikest põnevatest toodetest ja firmadest pajatas. Veidi puges kadedus ka hinge, sest see mesilastaruna sumisev mess tundus kohana, kus avastamisrõõmu on lõputult.
Samas oli Helle sõnul ääretult soe tunne näha messil meie kalleid äripartnereid, veeta nendega aega ja tutvuda nende väljapanekute, uute toodete ja turundusmaterjalidega. Kreeta Maitsete esindatavatest brändidest olid kohal vähemalt pooled ning eriline rõõm oli meie särasilmse hunt Kriimsilma sõnul kohtuda ühe meie pikaajalisema koostööpartneriga – inimesega, kes on tänaseks meile juba rohkem nagu sõbranna, kellega koos on mõnusalt aega veedetud nii Kreekas kui ka Eestis. Jutt käib Isabellast Cretan Nectar, Cretan Nectar’s ja Cretan Mythos brändide esindaja), kes esitles 2024. aasta Tallinna Toidumessil koos meie tiimiga oma 100% looduslikke tooteid. Kreeka Expol võttis ta aga oma püha kohuseks loetleda Hellele üles kõik boksid, kuhu ta lihtsalt peab minema: „Sealt saab parimat pähklikreemi! Mine sinna boksi, neil on kihvtid tooted ja mega pakendidisain! Siis veel neid pead sa kindlalt külastama, sest neil on parim tooraine ja eriliselt maitseküllased produktid!” ja nii edasi ja nii edasi. Kreeka jumalanna tulistas soovitusi nagu hernekuule isemeisterdatud puitpüssist. Samal ajal kiigutas ta võõras kärus võõrast last ning keegi ei teinud teist nägugi. Kreeka kultuur ongi täiesti teistsugune – lapsi hoiavad ühtmoodi kõik ja inimesed on pea alati soojad, vahetud ning siirad. See ei tähenda siiski, et mõnes boksis poleks olnud ka kortsus kulmu ning tülpinud moega tegelasi. Eks neid jagub vist nagunii kõikjale. Isegi siia – päikselisse Kreekasse.
Kreeka ja Eesti messide erinevus
Inimeste rohkusest ma juba rääkisin. Mäesuuska mitteharrastava inimesena sai Helle slaalomitehnika laitmatult selgeks. Kihvt oli see, et messil osalemise registreerimistaotlusel sai end märkida ära kui hosted buyer. See tähendas, et ürituse pileti said tasuta, ent vastutasuks pidid tootjatega kohtumisi kokku leppima ning tõendama, et seal ka käisid. Seda korraldavad erinevad vahendusagentuurid ning see hõlbustab kohe endale huvipakkuvate firmadega kohtumiseks ühise aja leidmist.
Väljapanekutega on mõnevõrra vähem vaeva nähtud kui Tallinna Toidumessil. Paljudes boksides oli sama, messi korraldaja pakutud mööbel. Osa väljapanekuid oli veidi tühjavõitu, kui mitte öelda lagedad. Eesti tootjate turunduse tase on tegelikkuses ikka ülitugev ning messil ringi käies on nii põnev jälgida, mida ja kuidas on lahendatud ning inspiratsiooni koguda. Panus turundusse on Kreekas kohati veel lapsekingades. On firmasid, kes selle olulisest aru saavad ja sellele raha raatsivad kulutada ning siis on ohtralt „aga teeme ise” mentaliteediga ettevõtteid. Kahjuks on isetegemine kaugele paista ega mõju kutsuvalt. Ohtralt oli ka pisemaid tootjaid, kelle turunduseelarved pigem napid, aga väljapanekud lihtsad, armsad ja silmapaistvad. Vahel piisabki nutikusest, heast silmast ja otseloomulikult oma toodete sihtrühma heast tundmisest.
Valmis pidi olema selleks, et kõik ei rääkinud inglise keelt. Sellistel puhkudel kutsuti tavaliselt keegi tõlgiks. Boksist mööda kõndida naljalt ei lastud. Seal sammukiirendamine ja oma mõtetes olemise teesklemine ei toimi. Kuigi võiks arvata, et eestlastena oleme selle oskuse tänu LHV liibuvates pükstes müügipoistele filigraanselt omandanud.
Kõikjal tooteid maitsta ei antudki. Siin-seal sai produkte proovida, ent Hellet see ei takistanud. Ta on tuntud oma julguse ja sõbraliku ning šarmantse nahaalsuse poolest. Häälekalt sai ta oma tahtmise, sest kuidas sa ostad siga kotis. Veel hullem – hakkad sigu kotis maale tooma. Näidiseid tuli ka endal kaasa küsida, mispeale muututi kohmetuks, lubati neid kas tagantjärele saata või öeldi, et tulge õhtul tagasi, siis anname. See vist pole sealse kultuuri osa ja tundub, et rohkem mängitakse networkimise kaudu usalduse tekitamise ja hästiharjutatud veenmisoskuste peale. Meie oleme aga seda meelt, et parim otsustaja toote kvaliteedi ja headuse üle on just maitsemeel, mitte tühipaljas jutt. Seega rääkis Helle tootjad osavalt ära ja mekutas igas huvipakkuvas letis nii üht kui teist.
Milliseid põnevaid tooteid me leidsime?
Helle saatsime Eestist teele kindla huviga kapparite, fetajuustu ja pistaatsiakreemi suunal. Kõiki neid on meilt küsitud ja kvaliteetset fetat on meil endilgi Eesti turult keeruline leida olnud. Mitte, et seda üldse poleks, aga see on end hästi vaid kindlatesse jaeketikauplustesse peitnud. Laialt levinud fetalaadne juust pole lihtsalt see. Muidugi avardus messil Helle maailm, sest neid tooteid, mida sealt veel võiks maale tuua, on ohtralt. Silma jäid igasugused granaatõunatooted, naturaalsed kuivatatud viigimarjad, erinevad terviseampsud-batoonikesed ja nii edasi. Ühesõnaga saime kokkuvõttes rohkem, kui küsisime. Hetkel käivad tootjatega läbirääkimised ning arutelud ja loodame oma e-poe sortimenti täiendada juba õige pea. Hiljemalt suveks on meil kindlasti põnevaid uudiseid ja uudistooteid jagada. Seni tuleb aga veidi kannatust varuda ja Hellel jalaville ravida.
Aitäh, Food Expo Greece! Kes teab, ehk näeme juba järgmisel aastal jälle!
